Et luua välisinvesteeringutele soodsat majanduslikku keskkonda,võttis ülemnõukogu 10.septembril 1991 vahetult pärast omariikluse taastmist vastu seaduse maksusoodustustest väliskapitaliga ettevõtetele.Päev hiljem võeti suuresti hea tahte žestina vastu välisinvesteenguseadus,mis toona õigupoolest ainus õiguslik,ehkki sugugi veel mitte usaldust loov garantii välisinvestorille.Euroopalike äritavadega kööskõlas olev äriseadustik,mis käsitles kõiki ettevõtteid võrdselt,jõustus alles 1.septembril 1995.Eesti välispoliitika oli suunatud eeskätt juurdepääsu avamisele välisturgudele ja välisinvesteerigute soodustamisele majandusse ( välisinvesteeringute kogumaht - jääk - on suurenenud aastatel 1998- 2017 1,6 miljardilt euolt 19,9 miljardile eurole).Selleks sai eeskätt tõhus tegutsemine sõlmimaks vabakaubandus- ,investeeringute kaitse ja topeltmaksustamimise vältimise lepinguid Tõsi,selles mõttes ei erinenyd Eesti kuigi palju teistest siirderiikidest.Aastatel 1992-1994 jõutati vabakaubanduslepingud Soome,Rootsi,Norra ja Šveitsiga.Balti riikide kolmepoolne vabakaubandusleping jõutus 1.aprillil 1994 ( põllumajandussaaduste puhul 1.jaanuaril 1997).
Ei ole kommentteja vielä.
Jätä kommenttisi, aloita keskustelu!