Kas on avatud uks,
et võiksin minna,
sinna teisele poole,
tunnete piiri.
Kas võin astuda öösse,
mis pime ja võrgutav,
täis huikeid ja hääli,
kas võtan selle riski.
Vaadata üles,
otsida vastust sealt,
tähtede seast,
ehk ütlevad nemad.
Käia äkki päeval,
päikesevalguses,
vaadata varjudesse,
otsida tundmatut.
Kuid ma tean,
see avatud uks,
on puhas ja helge,
üle läve ma astuda võin.
On usaldus see,
kui majakas laevale,
tormis ekslevale,
kuid alati kindel.
Imekaunis luuletus,tänan,et saab selliseid lugeda!
peris kena kulutus
*ROSE*
:)
väga hea luuletus ;)tahaks selliseid rokemgi lugeda ja mitmeid kordi :)
Tõsiselt HEA =:)
Tänan:)