Märt's blog

Mere ääres unistan.
Liivas paitavad käed.
Vaikses nukruses mõistatan.
Kas ma uut koitu veel näen.
Miks küll leian mõtlemas end ma.
Helesinisel kuupaistel mulle meenub nüüd taas.
Mulle meenus, et oli õnn minugi ees.
Kuid kahjuks lõppes tee.
Valgus! Ma pean ootama koitu.
Uus algus mind on ootamas ees.
Eha tulles tänasest saab mälestus siis.
Uus päev on algamas siit.

Kas tänapäevane maailm on ebaõiglane? Nu jah kuidas kellegi! Mõnele on, mõnele mitte. Miks on maailmas nii palju ebaõiglust seda oskab iga inimene oma moodi seostada. Mina võtan seda kui " Elult tuleb võtta mis võtta annab! Proovida kõige mis võimalik. Mina näiteks pooviksin kõige mida võimalik. välja arvatud teadud asjad n. narkots. Ja vahel on ka õnnetusi mis viivad sind kaugele su iseloomust. Inimene muutub ju iga päevaga. Vahel on ka maailm sinu jaoks ebaõiglane sureb su keegi lähedane ja sa mõtled et see oleks võinud olla mina. Kuid paraku mitte.

Armastus on ilus asi! Suu ümber muutub kõik.
Sa koged kõike mida sa varem pole kogenud. Tihti juhtub nii, et sul lähevad asjad meelest!
Kui sa oled armund siis sa oled kohe teine inimene.su ümber on kohe muudatusi näha.
Eriti siis kui su pruut on pärit kaugelt ja sa üldse ei püsi kodus.
Vahel juhtub ka nii, et sind ei armastada siis sa oled endasse tõmbunud ja ei räägi sellest kellelegi.
Sa tahaks nutta! Minus on tuune et ma tahaksid surra!
Sa eemaldud oma armastatust.
Sa proovid teda võimalikult palju vältida!
Valus on see eriti siis kui sule üteldakse otse näkku, et sa ei meeldi mulle.
Sa käid…