Tere!
Tahaksin teiega jagada ühte oma lühijuttu, mille kirjutasin umbes 4 aastat tagasi. Kunagi oli see ka siin, rate.ee's, kuid mingil teadmata põhjusel kustutasin selle ära.
Loodan, et teile meeldib, kallid lugejad!
Ootan teie tagasisidet ja ka hindamist!
Meeldivat lugemist!
Ta vaatas mind oma siniste silmadega. "Miks sa lähed?" küsisin ma. Ta ei vastanud. Ainult põrnitses mind enda silmadega. Ma ei talunud seda. Seda vaikust. Seda et ta ei vasta mitte kunagi mulle, kui ma seda küsin. "Ma armastan teda." vastas Ta. Vaatasin teda. Ma ei suutnud mõista, kuidas saab olla see keegi teine tähtsam kui mina? "Palun, palun ära mine." anusin teda. Kuid…