väsind ja haavatud hinged sel vanal pianol,püüan nüüd ma tabada hetke,mil armidelt kaob sool,ja siis muusika tõrgub kui pea tulivees mul meenub et keegi suigub mu voodil ju veel...ta on võõras ja kauge ja unelmaid terveks ei tee...nagu rusikas raudne mind tabab uus armutu homne...tuimalt kõmab mu peas,läbi tuigete kõlad nii kaugel...ja sa kõneled kaunilt...nii valus on see,kuidas arm ja aeg meid liidavad veel tahaks hüüda...kallis ma vajan vaid sind..ja kui unes mind näed tea,oled aina mu mõtteis,kõik need teisedki teavad mind pidada kütkeis ei saa...sell ööl mind embavad käed üksindust hinge need neavad...maha müüa võin end...kuid sind..saan salaja... mind võivad päästa vaid sinu hingeleegid,kui nii karm ja kalk on elutee...lähemalt sind tahan hoida,sind taas tunda...kui lõõmavad sinu hinge leegid

Severim! 5