mäletad kui olime veel noored ja aeg nagu seisis ja armastus oli kõik mis teadsime,sa olid esimene nagu ka mina...me armatsesime ja ma nutsin....mäletad.
mäletad kui meie räägitud jutud ja kõnnitud teed liitsid meie südameded...tegime alguse ja see oli raske,me elasime ja õppisime tundma elu läbi kurvide seal oli õnne ja valu...
mäletad aegu kui vanaks jäänud surid ja uued sündisid ja elu muutus,me saime üheks,lagunesime kaheks ja murtsime üksteise südamed
mäletad kui väikeste jalgade müdin oli kui muusika.me tantsisime nädalast nädalasse,tõime tagasi selle armastuse,leidsime usalduse ja enam ei anna me seda kunagi ära.mäletad veel aegu kui 30 tundus nii vana,nüüd vaadates tagasi oli see kivine tee,sinna kuhu oleme jõudnud või kus oleme olnud,aga teame et käiksime selle raja iga kell uuesti läbi.mäletad...kui muutusime halliks,kui lapsed kasvasid suureks ja lahkusid kodust...me ei ole kurvad,pigem õnnelikud,just kogu selle elu üle mis meil on olnud...ja me mäletame seda kõike koos
It's exactly what I would write and have done so at some point , somewhere :)